riitaisan-saatavan-perinta

Meie tööpraktika on aastate jooksul näidanud, et on olemas kahte tüüpi võlgnikke. Ühed, kes on tõesti unustanud arve tasuda seoses kiire elutempoga ning teised, kes lihtsalt ei soovi arvet tasuda ning kasutavad selleks venitamistaktikat.

Olenemata olukorrast tuleb siiski arvestada, et ühelgi juhul ei kao võlgnevus iseenesest. Võlgnik peab arvestama asjaoluga, et võlgnevus kasvab igapäevaselt, sest seadusest tulenev õigus on nõuda lisaks tasumata põhisummale ka viiviseid ja sissenõudmiskulusid.

Kuidas toimib protsess inkassost kohtutäiturini?

Kui võlgnik ei ole reageerinud kliendi korduvatele meeldetuletustele, siis mingi hetk saab arve esitajal ootamisest või korduvate meeldetuletuste tegemisest mõõt täis ning arve antakse üle inkassofirmale. Nüüd võib võlgnik leida juba postkastist võlateatise, mis koosneb tähtajaks tasumata põhisummast, viivistest ning sissenõudmiskuludest. Kõik kõrvalnõuded, mida põhinõudele juurde lisatakse, on seadusega kooskõlas ning kuuluvad võlgniku poolt tasumisele täies ulatuses.

Kui inkassomenetluses otsustab võlgnik meid endiselt ignoreerida, antakse nõue edasi kohtusse. Kohtumenetluses tuleb võlgnikul arvestada juba uute täiendavate kulutustega, milleks on riigilõiv min. 45 eurot ning lisaks jooksvad viivised.

Saanud kohtult makseettepaneku leiab võlgnik, et sellist raha tal maksta ei ole ning ignoreerib nõuet edasi. Kuna võlgnik ei reageerinud 14 päeva jooksul kohtu poolt etteantud makseettepanekule, annab kohus välja määrusena maksekäsu, millega pöördume kohtutäituri poole täitmiseks. Taaskord tuleb arvestada, et ka kohtutäitur võtab oma osa ning võlgnevus kasvab veelgi. Kohtutäitur arestib võlgniku arveldusarved ning seab piirangud tema kinnis – ja vallasvarale.

Paljud tuginevad nõude aegumisele 3. aastaga, siis nõuete kohtu kaudu sissenõudmisel algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 157 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust võlga kohtu kaudu välja nõuda, siis on Andmekaitse Inspektsioon võlanõude aegumise hindamisel lähtunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikest 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Võttes kokku eelnevat, siis pea liiva alla peitmine ei vabasta võlgnikku tekkinud kohustustest, vaid suurendab kohustusi veelgi. Lisaks arestitakse võlgniku pangaarved ja seatakse piirangud tema kinnis – ja vallasvarale.

Kui Teiegi olete hädas võlgnikuga, kes ei vasta enam Teie meeldetuletustele või hoopiski annab järjepidevalt lubadusi võla tasumiseks, siis on viimane aeg pöörduda abi saamiseks inkasso poole.
Lükates edasi võla tasumist, lükkate ka edasi oma raha kättesaamise võimalust! 

Tasuta inkassomenetlusega alustamiseks edastage meile nõude alusdokument (tasumata arve, akt, leping või muu võlgniku kirjalik kinnitus) e-posti teel myyk@sptinkasso.ee või otse läbi meie kodulehekülje ALUSTA MENETLUSEGA.