Esileht » Viivis
saitko-meilta-perintakirjeen

Viivis vs viivitusintress, samuti ka viivisemäär on kompensatsioon võlausaldajale rahalise kohustuse mittetähtaegse täitmise korral.

  • Võlaõigusseadusest tulenev viivisemäära nõue:

Seadus lubab võlausaldajal nõuda võlgnikult kohustusega viivitamise korral viivist. Viivise arvestus algab arve tähtaja möödumisel ehk kui kohustus muutub sissenõutavaks ning lõpeb arve tasumisega. Lepingulistes suhetes olevad osapooled võivad viivise suuruse kokku leppida lepingus, kuid kui vastav kokkulepe puudub, kohaldatakse seadusest tulenevat viivisemäära. Seadusest tulenev viivisemäär on käesoleval hetkel 8% aastas ning sellele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, mille suurust saab vaadata Ametlikest Teadaannetest ja Eesti Panga kodulehelt.

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär muutub 2 korda aastas – 1. jaanuar ja 1. juuli. Võlasuhete intressimäär on olnud muutumatu alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Seega on käesoleval hetkel (2017. aasta) viivise kogumääraks vastavalt VÕS-le 8,00% aastas (0,02% päevas). 

  • Meie soovitused viivisemäära rakendamiseks:

Soovitame Klientidel oma koostööpartneriga enne teenuse/toote osutamist kirjalikult kokku leppida viivisemäär, mis võib olla kõrgem, kui seadus seda ette näeb. Kui kirjalik kokkulepe viivisemäära kohta enne teenuse/toote osutamist puudub ning arvel kajastate suuremat viivisemäära, siis õigus on sissenõuda seadusest tulenevat viivisemäära. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem viivisemäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud viivisemäär.
Samas ei tohiks viivisemäär olla ebamõistlikult suur. Tavapärane viivisemäär, mida arvele lisatakse on 0,2% päevas. Samas maksimaalne viivisemäär, mida arvele lisatakse on olnud 0,5% päevas. Kindlasti tuleks arvestada siinkohal VÕS § 6 lg 1, mille kohaselt  peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule, kui viivisemäär on ebamõistlikult suur.

Viivise – ja intressimäära kohta §-id Võlaõigusseadusest: 88; 94; 113; 162.

  • Riigikohtu lahendid ja praktikad:

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ainuüksi sellest ei piisa, kui arvel on märgitud kõrgem viivisemäär. Teine pool peab olema andnud kirjaliku nõusoleku arvel kajastuva viivisemäära kohta. Pelgalt arve saatmine ei tekita õiguslikke kohustusi ega loo uut võlasuhet. Arvel oleva viivisega peab olema teine pool nõustunud või see nõusolek peab tulenema pooltevahelisest kirjalikust kokkuleppest (kirjavahetus, leping vms).

Tuleb arvestada, et ebamõistlikult suurt viivist kohus välja ei mõista. Kõik need arved, kus viivisemäär on 0,5% päevas, on viivise kokkuleppe osas tühised. Viimase aja kohtupraktika ei pruugi isegi 0,2% viivisemäära välja mõista.

Täiendavate küsimuste korral võtke meiega julgesti ühendust Tel. +372 658 0100 või e-post: klienditeenindus@sptinkasso.ee.

Võtke meiega ühendust juba täna ning leiame üheskoos parima lahenduse just Teie juhtumile!